TERVISE SAUN
Saun on tervisele kasulik
Saunas paraneb ainevahetus, lihased lõdvenevad ning inimene tunneb ennast lõõgastunult. Saun mõjub emotsionaalselt rahustavana ning seepärast sobib see hästi taastumiseks peale väsitavat töönädalat. Meeles tasuks aga pidada seda, et sauna ei ole soovitav külastada täis kõhuga – viimane söögikord peaks olema vähemalt paar tundi tagasi – ning alkoholijoobes. Vastasel juhul võib kuumus südamele liiga koormavalt mõjuda.
Saun sobib veenilaiendite ja kõrge vererõhu korral (kuna veresooned laienevad, siis vererõhk langeb), samuti neeruhaigetele. Saun parandab krooniliste nahahaiguste põdejate verevarustust ja lükkab järgmist ägenemist edasi. Saun sobib ka südamehaigetele, kellel pole südamepuudulikkust ning kes ei ole hiljuti põdenud infarkti. Kaugelearenenud südamehaiguste puhul vajab saunaline siiski arsti konsultatsiooni. Saun parandab astmaatikute verevarustust ja viib välja jääkaineid, samuti parandavad saun röga eritumist. Väga hästi aitab saun aga ärrituse ja pingeseisundite puhul.
Meeles tasuks pidada seda, et temperatuur saunas ei tohiks ületada 80°C. Üle selle ei peeta üldiselt enam tervislikuks, kuigi paljudel tekib hasart, et kui tugevat kuumust keegi välja kannatada jaksab. Nahk peaks saunas olema ühtlaselt roosa. Punased laigud kehal viitavad, et keha on ülekuumenenud ja leilivõtmine tuleks lõpetada.
Saunalavalt ei ole tervislik hüpata otse külma veeauku. Nii suured temperatuurimuutused võivad terviserikkeid kaasa tuua. Optimaalne oleks jahutada ennast külma veega alles peale 3 saunaskäiku, kui keha on soojenenud korralikult üles. Samuti peaks jahutama kogu keha, kaasa arvatud pea.
Laval juua pole eriti mõttekas, sest vedelik higistatakse sealsamas välja ja ainevahetus peab selletõttu tegema lisatööd. Kosutava märjukese võiks võtta tund aega pärast sauna, kui organism on jõudnud juba taastuda.
Sauna minna ei tohiks:
- täis kõhuga – nii paikneb verevarustus rohkem soolestikku, süda ja aju jäävad vereta ning tekivad kuumarabandused;
- palavikuga, sest kehatemperatuuri tõstmine ägestab haigust veelgi;
- siseelundite haigustega, nagu tuberkuloos ja neerukahjustused;
- kuperoossele nahale ei sobi suured temperatuurikõikumised. Sauna asemel tuleks piirduda auruvannidega või vältida sauna ülikuumaks kütmist.
Vihtlemine
Esmalt peaks kasutama kasevihta. Kaseviht on mõeldud selleks, et avada poorid ja valmistada organism ette higistamiseks. Tamme vihta kasutatakse lõpus sellepärast, et ta sulgeb poorid. Sauna võib veel võtta kadakaviha, see ergutab vereringet. Ärge unustage vihta enne kasutamist ette valmistada. Kõigepealt asetage viht 5 min kuumavette, pärast hoitke veel 5 min külmas vees.
Organismile on kasulik vihtlemisel tekkiv külma ja kuuma õhu vaheldumine.
Vihtlemine on massaaž, mis soodustab kudede ainevahetust ja parandab lümfiringet. Igaühele karm kadakaviht ei sobi. Algajale sobib tammeviht, mis on kõige pehmem. Kõige levinum on vahepealne kaseviht. Vihelda võib kogu keha. Hingamisteede haiguste korral tuleks töödelda dekolteepiirkonda, samuti tuleks vihelda pinges lihaseid.
